Muudame eurose kütusehinna inimõiguseks

Toomas Reisalu, aktsiooni „Langetame kütuseaktsiisi” eestvedaja

Eesti elu laiapõhjalisemaks edendamiseks tuleb riigil sisse viia selliselt indekseeritud kütuseaktsiis, et kütus maksaks tanklates eestimaalaste jaoks igal ajahetkel täpselt 1 euro liitri eest.

Iga riigi elu ja majandus sõltuvad energiast: selle kättesaadavusest ja odavusest. Mida paremini ja odavamalt terve ühiskond energia kätte saab, seda edukamalt ta teiste riikidega võrreldes elab.

Arvestades asjaolu, et Eesti riik on tegelikkuses vahendusmajandus, siis on selge, et odavam ja kättesaadavam energia annab võimaluse lõpuks jõuda tootmispõhisele majandusmudelile. Viimase 20 aasta jooksul on riik kütuseaktsiisi tõstnud nii piiripealselt, et see on igas mõttes takistanud riigi majanduse arengut, sest kütusehinda on tõstetud taluvuspiirini, mis on söönud tavakodanike ja ettevõtete rahakotti.

Tänu sellele kiratseb kogu Eesti elu arengu järele, eriti just see osa, mis jääb Tallinnast, Tartust ja Pärnust väljapoole. Inimesed kolivad massiliselt tõmbekeskustesse, sest maal pole töökohti. Kui linnas tööl käiakse, siis sööb kütus inimeste palgast liiga suure osa ja neil pole motivatsiooni töölkäimisele peale maksta.

Ettevõtjad ei investeeri maale, sest nemad näevad, et seal pole töökäsi. Iga ettevõtja sooviks on maale investeerida, sest seal on maa odavam, mis muudab ka esialgse investeeringu suuruse odavamaks. Kuna maal pole aga töökäsi, siis pole mõtet sinna investeerida.

Kõige enam põhjendavad poliitikud seda, miks kütuseaktsiisi mitte langetada, sellega, et on vaja inimesi motiveerida roheenergiat kasutama (ehk siis elektriautosid jne). Tegelikkus pole roheenergia kasutamisele võtmiseks mitte midagi muud motiveerivat ette võetud.

Päriselus kardavad poliitikud, et kui nad langetavad kütuse aktsiisi, siis kaotab riik oma eelarvest paarkümmend miljonit eurot ja neil pole mitte ühtegi head ideed selleks, kuidas sama summa eelarve jaoks tagasi teenida.

Mina usun, et kui kütus maksaks tanklas 1 euro liitri eest, siis esiteks tekitaks see olukorra, kus ettevõtjad ja tavakodanikud lõpetaks oma masinate tankimise Lätis ja Venemaal. See omakorda suurendab aktsiisi laekumisi.

Kusjuures positiivne aspekt on siinjuures seegi, et inimesed ei kulutaks oma aega sellele, et spetsiaalselt Lätti või Venemaale odavama kütuse järele sõita – see aeg kuluks edaspidi töötamisele, mis toob maksutulu, või uute ja paremate ideede peale mõtlemisele, mis võib maksutulu lausa kordades suurendada. Inimese ja ettevõtja ajakulu on aspekt, millele tavaliselt ei mõelda, aga see on samuti majandusarengut arvestades suure tähtsusega.

Madalamad kütusehinnad panevad käima ahelreaktsiooni, mis mõjutab tervet majandust.

Esiteks langevad kõigi kaupade ja teenuste hinnad. Tavainimesele jääb kätte rohkem raha, mis annab talle võimaluse seda kas investeerida, või selliste teenuste ja kaupade peale kulutada, mis tõstaks tema elukvaliteeti märgatavalt. Kui tahame olla edukas ühiskond, siis peame lõpuks ometi arvestama hakkama ka inimeste õnnetundega, sest on selge, et õnnelik inimene on tervem. Tervem rahvas vähendab meditsiinikulusid, tõstab inimeste eluiga, mis omakorda pikendab täisväärtuslike tööaastate hulka inimese jaoks. Mida kauem inimene töötab, seda enam teenib ta riigile maksuraha ning seda säästlikumaks muutub viimased 7 aastat vähemalt pool miljardit eurot aastas miinust tootnud pensionisüsteemi.

On arusaadav poliitikute suhtumine: tuua riigieelarvesse tulu just nüüd ja praegu, sest tulevik on alati tume ja tihti jääb risk, et plaanid ei täitu nii nagu soovitakse. Reaalajas kogutav maksutulu on poliitikute jaoks nagu kindlustus. Tegelikkus on aga selline, et sellised lühiajalised kasumid takistavad arengut suuremaks eduks.

Samuti on harjutud põhimõttega, et edu kasvatamiseks on vaja midagi väga keerulist ja uuenduslikku välja mõelda. Tegelikkus on näidanud seda, et areng ja edu tulevad tihtipeale väga lihtsate mudelite ja vanade lahenduste juurutamisega. Igas ajahetkes tanklas 1 eurot liiter maksev kütusehind olekski selline lihtne lahendus, mis tõukab ahelreaktsioonina arengusse kõik majanduse ja ühiskonna aspektid.

Kui me tahame arengut ja edu, siis peame jõudma lõpuks ometi arusaamisele, et sõidukite kütuse hind on üks väga oluline osa majanduskasvu mootorist – see on energia, mis panebki selle mootor tööle.

Kui sa soovid mind või kedagi teist aidata, siis saad seda teha järgmiselt:

Konto Swedbankis: EE502200221070402721

Konto omanik: MTÜ Teehead

Selgitusse kirjutada: annetus

Päikest, armastust ja edu soovides,

Toomas Reisalu

reisalu@hotmail.com

58 316 876

KUUES OSA - Räägime ausalt unistamisest!

Nii, kuidas teie 2018. aasta möödus? Mina ei täitnud mitte ühtegi enda suurematest eesmärkidest, mis endale aasta alguses seadsin ... Võimalik, et ma küll tahtsin palju, aga ise ka ei uskunud, et need täituvad ja nii nad läksidki lihtsalt niisama alla vett nagu öeldakse.

Kogu pika jõuluperioodi olen pead vaevanud küsimusega, millised on minu 2019. aasta unistused ja et mida sellelt aastalt soovin. Mitmel korral olen paberilehe ette võtnud, pliiatsi kätte haaranud ja proovinud neid unistusi ja eesmärke kirja panna.

Ja teate mis?

See paberileht on ikka veel tühi! Mul nagu polegi enam unistusi või ei oska ma unistada või ei julge ma unistada. No igal juhul on paberileht tühi ja ma ei teagi, mida oma eluga peale hakata.

Ja ometi, kui minu elu vaadata, siis minul just peakski kõige enam siin maailmas unistusi ja eesmärke olema, sest mul pole mitte midagi, kõik on sõna otseses mõttes perses ja seega nagu oleks, mida tahta ja mille poole püüelda.

Mul pole tervist, mul pole suhet juba ma ei teagi, mis ajast, mul pole vara, mul pole raha, et oma terviseuuringuid ja tervisega seotud kulutusigi katta, mul pole enam mainet, sest see on midagi, mida on viimase aasta jooksul ebaõiglaste valedega põrmustanud nii teatud ajakirjanikud kui ka minu jaoks suvalised inimesed ....

Teate, mis kõige hullem minu elus on?

Ma käisin viimati üleni dušši all ennast pesemas 2015. aasta augustikuus Pärnu haiglas olles! Kui seal olin, siis oli just pesemisajal mul tervis hea ja hooldustöötajatel piisavalt aega, et minuga tegeleda. Kõik muud korrad, kui olen vahepeal haiglas olnud, pole olnud kas hooldustöötajatel aega minuga tegeleda või on minu tervis mind pesemise aegadel alt vedanud. Kuna haiglates on hooldustöötajaid vähe, aga tööd on neil topelt palju, siis juhtub tihti, et kui nad ei saa patsiendiga teatud kindlal kellaajal tegeleda, siis nad ei tegelegi. Neil on reeglid sellised, iga asja jaoks on teatud kellaajad ja kuupäevad! Kui sa ei suuda nende reeglitega ühte sammu pidada, siis oled rongist igas mõttes maas.

Ühesõnaga pole mul mitte midagi!

No!? Kas mu elu pole masendav?

Ja ometi on minu paberileht tühi! Kas see vihjab sellele, et ma ei julge unistada, sest tean, et miski nii ehk naa täide ei lähe, või on asi selles, et olen harjunud kõige selle halvaga, mis mul on ja mille keskel elan ning ei tahagi midagi enamat. Inimene ju harjub kõigega – isegi kõige hullema eluga harjub inimene ära!

Positiivne on see, et ma pole nukrutsenud, vaid iga päev tegutsenud. Igal hommikul võtsin peale ärkamist pintsli kätte ja hakkasin maalima – ja nii hilise õhtutunnini ning iga päev. Nii ka nädalavahetustel!

Kui vaatama hakata, siis oli möödunud aasta iseenesest tegus. Kokku toimus mul 6 suuremat isikunäitust, mõned minu maalid osalesid kolmel suuremal näitusel koos teiste kunstnike teostega.

Samuti osalesin 5 maaliga USA-s toimunud maalikonkursil, kus osales üle maailma kokku ligikaudu 1300 kunstnikku umbes 6000 maaliga. USA konkurss oli selles suhtes tähiseks, et see oli kulukas projekt, kuid ma suutsin oma sihikindlusega selleks vajaliku eelarve kokku saada.

Tähiseks võib sedagi pidada, et ühelt minu isikunäituselt varastati üks maal. See näitab, et inimesed võivad mind mõnitada tuhande erineva sõna ja väljendiga, aga mingisugusel kummalisel põhjusel on minu maalides midagi, mis sunnib neid isegi varastama.

Mnjaa!

Aga minu peas kummitab siiski juba järgmine – 2019. aasta! Mida ma sellelt aastalt ootan või tahan? Milliste unistuste täitumist soovin? Kas mul on üldse uueks aastaks mõni unistus või eesmärk, või kulgen taas lihtsalt niisama sihitult tegutsedes läbi aasta?

Mõni päev on veel uue aastani ja otsustasin, et selle aja kulutan just sellele, et välja mõelda need tõelised unistused, mida soovida ja mille täitumist oodata. Ja kui ma sellega hakkama ei saa, siis vähemalt tahan nende paari päeva jooksul endas taas unistamise ellu äratada

Nüüd küsin teie käest! Kuidas teie unistuste ja eesmärkidega on ...? Kuidas selle aasta eesmärgid ja unistused täitusid ja kas olete juba järgmise aasta peale mõelnud? Kui pole, siis on teilgi aeg aeg maha võtta ja iseendasse süüvida!

Selge on see, et ilma unistuste ja eesmärkideta elu on tühi! Seda näen enda möödunud aasta pealt, mil ma küll omast arust tegin palju, aga ilma igasuguse selge eesmärgita.

Samas, kui nii võtma hakata, siis on unistamine iseenesest väga meeldiv ja tore tegevus. Järelikult pole mitte midagi kaotada, kui sellele oma aega kulutada. Ja teate, mis kõige tähtsam on ...? Unistused kipuvad täide minema! Päris tõsiselt! Tehke proovi! Unistage järgmiseks aastaks suurelt ette, ja oodake – uskuge, järgmise aasta lõpus tabavad teid üllatused ja imed, sest märkate, et kõik uskumatu ongi teosk saanud.

Elu kohta ju öeldakse, et unista, küsi, usu, tegutse ja saa!

Nüüd aga unistama!

Kui sa soovid mind või kedagi teist aidata, siis saad seda teha järgmiselt:

Konto Swedbankis: EE502200221070402721

Konto omanik: MTÜ Teehead

Selgitusse kirjutada: annetus

Päikest, armastust ja edu soovides,

Toomas Reisalu

reisalu@hotmail.com

LÕVIKUNINGAS

Maal on maalitud lõuendile mõõtudega 70 cm laiust ja 90 cm kõrgust, maalitud akrüülvärvidega, teose maalimiseks on kaustatud maalilabidat.

HIND 1000 eurot.

Hind sisaldab käibemaksu ja vajadusel saab ka arve.

Maal sobib riputamiseks igasse ruumi.

Maal peaks olema ostjale kogu aeg nähtavas kohas, sest maali sõnum kinnitab talle kogu aeg ühte: sa ei tohi kunagi lõpetada, lõpetavad ja loobuvad ainult kaotajad. Võitjad lähevad sihikindlalt kõigi oma tegudega enda eesmärkide poole ja võidavad, ja nad võidavad ainult selle pärast, et teised, kes samuti samal teel liikusid, loobusid ja kaotasid.

Päikest, armastust ja edu soovides,

Toomas Reisalu

58 316 876

reisalu@hotmail.com

VIIES OSA - Ära ole erakordne, vaid ela erakordset elu!

Teate, täna oli eriline päev – täna oli esimene advent. Inimesed jagasid facebookis advenditervitusi. Mina käisin üle pika aja tänaval, koos saatjaga ikka, nägin inimesi, tervitasin neid, käisin kohvikus, kus jõin oma tavapärase cappuccino ja sõin ühe vorsti võileiva ... ja soovisin kohviku töölistele ilusat adventi!

Kuid, kuid ...?

Ma käisin ka mujal, aga seal ei soovinud ma mitte kellelegi ilusat advendiaega.

See panigi mind mõtlema.

Mõtlesin kodus olles, et me kõik tunneme ennast erilisena, sest olgem ausad, me olemegi seda, meie geenikombinatsioon on eriline ja ainulaadne. Täpselt nii oli ja on ka minuga, kuid alates tänasest päevast ma muudan ennast, minu põhimõte saab edaspidi olema järgmine: ära tunne ennast erilisena, vaid ole teiste vastu eriline!

Kohe seletan teile täpsemalt, mida silmas pean!

Näiteks, kui ma küsin kelleltki või kui sama on minult küsitud, et „kuidas elu läheb?”, siis vastatakse tavaliselt, (ja ma ise olen sama teinud!), et „kõik on korras”, „kõik on ok”, „elu läheb nagu tavaliselt!”.

Kui selline vastus küsimusele saada, siis see peaks meid tähelepanelikumaks tegema.

Kas teate miks?

Enne, kui mõttearendusega edasi lähen, küsin uue küsimuse: kui mitu korda te olete selliseid vastuseid kuulnud?

Vastus on ilmselt, et miljoneid kordi ja miljonitelt inimestelt!

Kas olete te sama küsimust küsides kelleltki saanud vastuseks, et „nende elu läheb suurepäraselt!”, et „nende elus on kõik kõige paremas korras!” või „et asjad on nende elus paremad, kui kunagi varem!”?

Kas te ei näe nendes vastustes suuri erinevusi?

Mind huvitab, kas kõik need inimesed, kes selliseid vastuseid jagavad, tõepoolest elavad sellist keskmist ja muutumatut elu nagu nad väidavad, või ei julge nad tunnistada, et neil tõepoolest läheb suurepäraselt, või on nad tüdinenud elamisest ja nad lihtsalt tõdevad, et neil läheb kuidagi keskmiselt” nagu „alati”!

Keskmine on selline ohtlik koht, keskmine eluhoiak on samuti ohtlik ... ja seda mitmel põhjusel.

Nüüd jõuamegi selle õige vastuseni!

Mõelge sellele ... kui kindel ja turvaline on keskmine abielu?

Või keskmine sissetulek

Keskmine tervis?

Keskmine toode?

Keskmine lapsevanem?

Kui te tõesti mõtlete kõigele sellistele keskmistele, kas te soovitaksite selliseid keskmisi suhteid, keskmisi tooteid kellelegi teisele, või teine küsimus, kas te tahaksite endale selliseid keskmisi suhteid ja tooteid ...?

Nii, nüüd küsimus, kes selliseid keskmisi asju üldse reklaamiks?

Kujutage nüüd ette, et ütlete kellelegi, kellega olete tutvunud, et te ei saa lubada talle midagi enamat kui ainult keskmine suhe kõigis elu aspektides. Mis te arvate, kas see inimene sooviks teiega mingisuguselgi moel edasi suhelda? No oletame, kas siis sõbrana, tuttavana või kallimana!

Ma usun, et see inimene, kellele te sellist keskmist suhet pakute, ei soovi teiega mitte mingisugusel viisil enam kokku puutuda, sest ta näeb, et see suhe ei vii mitte kusagile ei tutvuse, sõpruse ega ka armastusena.

Sest nagu me teame, siis me otsime armastuses, sõpruses, tutvuses ja ka igasuguses muus partnerluses (näiteks ärisuhetes) midagi, mis on erakorraline.

Järelikult peakski iga inimese elu eesmärk olema igas valdkonnas sõna – ERAKORRALINE!

Kas te tahaksite olla „keskmiselt armunud” või „oleksite armunud pigem erakorraliselt”? Ma usun, et ikka erakorraliselt! On ju nii!

Nüüd võtke kätte ja hakake erakorralist elu elama! Programmeerige enda sisemus ümber! Kui te näete, et ütlete kellelegi, et teie elus on asjad lihtsalt „OK” teie tööga, kodus, elus ... siis võtke seda kui indikaatorit, mis sunnib teid oma ellusuhtumist ümber vaatama ja ennast muutma.

Te kõik, kes te antud lugu loete, olete millekski enamaks võimelised! Mina isegi olen millekski enamaks võimeline!

Ja uskuge, just tänasel erilisel päeval – täna oli eriline esimene advent! – ma mõistsin seda, kui tavaliselt olen ma oma elu elanud ja kui tavaliselt olen ma kõigisse ja kõigesse suhtunud.

Kuid alates tänasest muudan ma ennast eriliseks selles suhtes, et ma suunan oma erilisuse teistele, hakkan neile rohkem tähelepanu pöörame, hakkan näitama seda, kui erilised nad minu elus on (nii inimesed kui ka muud aspektid minu elus).

Ja ma usun, et kui ma seda kõike teen, siis muutub minu elu igaveseks, ja kui teie seda teete, siis muutub ka teie elu igaveseks.

Meie sissetulek, meie puhkus, meie suhted, meie vaimsus, meie tervis ... ja meie õnn muutuvad erakorralisteks. Me ise muutume erakorralisteks, sest me oleme ju erakorralist elu väärt! Meie kõik! Nii sina kui ka mina.

Uskuge, me ei saa mitte kunagi olla õnnelikud, kui me ei ela oma elu täisvõimsusel ja kui me ei kasuta oma isiklikku potentsiaali täielikult ära.

Nüüd on aeg seda teha, enda elu muuta!

Kas teie olete selleks imeliseks ja erakordseks seikluseks valmis?

Mina igal juhul olen ja juba sisemiselt tunnen, kuidas ma puhken õnnest ja rõõmust õitsele nagu kevadises päikesepaistes suplev lilleõis.

Kui sa soovid mind või kedagi teist aidata, siis saad seda teha järgmiselt:

Konto Swedbankis: EE502200221070402721

Konto omanik: MTÜ Teehead

Selgitusse kirjutada: annetus

Päikest, armastust ja edu soovides,

Toomas Reisalu

reisalu@hotmail.com

58 316 876

SILLERDAV MEREVAADE

Maal on maalitud lõuenditele mõõtudega 70 cm laiust ja 90 cm kõrgust, maalitud akrüülvärvidega, teose maalimiseks on kaustatud maalilabidat.

Maal on eriline kahe asja pärast: päeval läigib maal erineva valgusenurga pärast, sest värvipinnale on raputatud värvilisi helkivaid terakesi, ja öösel hakkab maal pimedas helendama.

HIND 700 eurot.

Maal sobib riputamiseks igasse ruumi.

Kõige parem efekt on maalist päris oma silmaga vaadates ja eriti õhtusel ajal, kui hakkab hämarduma.

Päikest, armastust ja edu soovides,

Toomas Reisalu

58 316 876

EESTIMAA SOOMAASTIK

Maal on maalitud lõuenditele mõõtudega 100 cm laiust ja 70 cm kõrgust, maalitud akrüülvärvidega, teose maalimiseks on kaustatud maalilabidat.

https://vimeo.com/user37212255/review/303550574/d4a763f7d6

Maal on eriline kahe asja pärast: päeval läigib maal erineva valgusenurga pärast, sest värvipinnale on raputatud värvilisi helkivaid terakesi, ja öösel hakkab maal pimedas helendama.

HIND 1000 eurot.

Maal sobib riputamiseks igasse ruumi.

Kõige parem efekt on maalist päris oma silmaga vaadates ja eriti õhtusel ajal, kui hakkab hämarduma.

Päikest, armastust ja edu soovides,

Toomas Reisalu

58 316 876

NELJAS OSA - Räägime ausalt! Surmast ...

On avalik saladus, et olen Eestis ainus, kes on ametlikult eutanaasiat soovinud ja taotlenud, kuid õnneks mulle seda ei võimaldatud ning praegu olen selle üle üliõnnelik.

2007. aasta jaanipäeval rünnati mind sõpra kaitstes noaga, mind torgiti paarkümmend korda, minu süda jäi verekaotusest seisma 30 sekundiks, kuid õnneks päästsid mind tasemel Jõgeva haigla arstid. Ühele anonüümsele meditsiinitöötajale pean eriti suured tänud avaldama: temalt sain ma verd, mida verekeskuses tol hetkel polnud. Kuna minu veregrupp on O-reesus negatiivne, siis on see niisamagi haruldane.

Sellest 2007. aasta kogemusest võin teile nii palju öelda, et surma hetk on fantastiline, see on metsikult sõnul seletamatu ekstaas, võiks öelda, et miljon orgasmi ühes hetkes, mida pole võimalik sõnadega seletada. Aga see tuleneb sellest, et inimese peaaju hakkab tootma hallutsinogeene, kui inimene tunneb valu, surma või midagi muud organismile ohtlikku. Ikka selleks, et valu oleks talutav – see on organismi enesekaitserefleks.
Kui te küsite, kas ma nägin tunneleid või näiteks seda, kuidas ma haiglapalatis tõusin lae alla ja vaatasin oma elustamist pealt, siis ütlen, et ei mäleta. Ainus, mida mäletan, on see, et kui kuulsin arsti ütlemas, et minu vererõhk on juba 30 peal, siis tundsin ängi, paanikat, valu ja seda imelikku tunnet, kui sa tead, et ei suuda hingata. Kõik on ju hinge viimse piirini kinni hoidnud ja teavad, kui vastik tunne see on ... kuid siis tundsin, kuidas ma valgusin nagu laiali, osakesteks ja hinge puges ülim rahu ning minu pilt vajus tasku.

Kuid surm ... selle kohta ma ei oska midagi täpset öelda, aga oskan nüüd aimata.

Minu teooria surmast ühtib paljuski indiaanlaste arusaamaga – kui sureme, siis laskume igavesse unne. See on midagi sarnast unenäoga, mida igal öösel näeme.

Aga see unenägu, mida me surnuna näeme, on midagi muud ... kui inimene sureb, siis ta laskub nagu mulli, ta jääb nagu lõksu ühte kindlasse maailma. Ja see maailm, kus inimene surnuna lõksus on, ongi tegelikult see sama elu, mida ta elavana elas. Kui inimene sureb, siis võtab ta kaasa kõik emotsioonid, mida ta elu jooksul tundis, kõik situatsioonid, mis ta elu jooksul läbi elas, ja kõik inimesed ja nendega seotud kogemused, mis ta elu jooksul kokku kogus.

Siit tulebki lõpuks tõsiasi, milleni tahan jõuda – kui inimene pole oma eluga rahul, soovib enesetappu ja lõpuks teebki seda, lootuses pääseda sellest muserdavast elust ja maailmast, siis ta eksib ...

Enesetapp ei too kergendust!

Sest vaadake, kui te pole oma eluga rahul just sellisena nagu te olete teda elanud, siis pole te ammugi rahul oma surmaga, sest surres võtate te ju terve oma elatud elu kaasa ja hakkate seda igavikuliselt läbi elama – nii algusest lõpuni ja lõpmatuseni, kogu aeg seda korrates. Te kogete surnuna kõike seda, mida elavanagi, ainult selle vahega, et see kogemus jätkub igavikuliselt. Siit siis ka minu teooria järgi see põrgutuli, millest Piibel räägib! Kui juba elada nii, et sa pole oma eluga rahul ja tunned sellest piina, siis piinledki ka surnuna, ja teed seda igavikuliselt.

Kes tahaks sellises igavikulises põrgupiinas elada? Mina küll ei soovi ... ja vaevalt keegi teinegi midagi sellist tahab.

Sellepärast ongi mul teile kõigile soovitus: elage oma elu just nii, et kui te õhtul lähete magama, siis te ei kahetse mitte midagi, ja te ei tunne süümepiinasid selle pärast, et jätsite midagi tegemata, või tegite midagi liiga palju.

Igas ajahetkes soovitan teil lähtuda teooriast, et kõik see, mis te teete, teete lõpuks ainult iseendale. Samuti vaadake, et see elu, mis te elate, oleks võimalikult meeldejääv, positiivne, mõnus, nauditav ja külluslikult tasemel, sest kunagi, kui te siit ilmast lahkute, võtate te selle kõik kaasa ja hakkate selle mõnusa elu keskel, mis te olete elanud, kümblema igavikuliselt. Ja mida ilusam see on olnud, seda ilusam on teie igavik.

Päikest teie igasse päeva ... ;)!

Kui sa soovid mind või kedagi teist aidata, siis saad seda teha järgmiselt:

Konto Swedbankis: EE502200221070402721

Konto omanik: MTÜ Teehead

Selgitusse kirjutada: annetus

Päikest, armastust ja edu soovides,

Toomas Reisalu

reisalu@hotmail.com

58 316 876