Toomas
Reisalu, aktsiooni „Langetame kütuseaktsiisi” eestvedaja
Eesti
elu laiapõhjalisemaks edendamiseks tuleb riigil sisse viia selliselt
indekseeritud kütuseaktsiis, et kütus maksaks tanklates
eestimaalaste jaoks igal ajahetkel täpselt 1 euro liitri eest.
Iga
riigi elu ja majandus sõltuvad energiast: selle kättesaadavusest ja
odavusest. Mida paremini ja odavamalt terve ühiskond energia kätte
saab, seda edukamalt ta teiste riikidega võrreldes elab.
Arvestades
asjaolu, et Eesti riik on tegelikkuses vahendusmajandus, siis on
selge, et odavam ja kättesaadavam energia annab võimaluse lõpuks
jõuda tootmispõhisele majandusmudelile. Viimase 20 aasta jooksul on
riik kütuseaktsiisi tõstnud nii piiripealselt, et see on igas
mõttes takistanud riigi majanduse arengut, sest kütusehinda on
tõstetud taluvuspiirini, mis on söönud tavakodanike ja ettevõtete
rahakotti.
Tänu
sellele kiratseb kogu Eesti elu arengu järele, eriti just see osa,
mis jääb Tallinnast, Tartust ja Pärnust väljapoole. Inimesed
kolivad massiliselt tõmbekeskustesse, sest maal pole töökohti. Kui
linnas tööl käiakse, siis sööb kütus inimeste palgast liiga
suure osa ja neil pole motivatsiooni töölkäimisele peale maksta.
Ettevõtjad
ei investeeri maale, sest nemad näevad, et seal pole töökäsi. Iga
ettevõtja sooviks on maale investeerida, sest seal on maa odavam,
mis muudab ka esialgse investeeringu suuruse odavamaks. Kuna maal
pole aga töökäsi, siis pole mõtet sinna investeerida.
Kõige
enam põhjendavad poliitikud seda, miks kütuseaktsiisi mitte
langetada, sellega, et on vaja inimesi motiveerida roheenergiat
kasutama (ehk siis elektriautosid jne). Tegelikkus pole roheenergia
kasutamisele võtmiseks mitte midagi muud motiveerivat ette võetud.
Päriselus
kardavad poliitikud, et kui nad langetavad kütuse aktsiisi, siis
kaotab riik oma eelarvest paarkümmend miljonit eurot ja neil pole
mitte ühtegi head ideed selleks, kuidas sama summa eelarve jaoks
tagasi teenida.
Mina
usun, et kui kütus maksaks tanklas 1 euro liitri eest, siis esiteks
tekitaks see olukorra, kus ettevõtjad ja tavakodanikud lõpetaks oma
masinate tankimise Lätis ja Venemaal. See omakorda suurendab
aktsiisi laekumisi.
Kusjuures
positiivne aspekt on siinjuures seegi, et inimesed ei kulutaks oma
aega sellele, et spetsiaalselt Lätti või Venemaale odavama kütuse
järele sõita – see aeg kuluks edaspidi töötamisele, mis toob
maksutulu, või uute ja paremate ideede peale mõtlemisele, mis võib
maksutulu lausa kordades suurendada. Inimese ja ettevõtja ajakulu on
aspekt, millele tavaliselt ei mõelda, aga see on samuti
majandusarengut arvestades suure tähtsusega.
Madalamad
kütusehinnad panevad käima ahelreaktsiooni, mis mõjutab tervet
majandust.
Esiteks
langevad kõigi kaupade ja teenuste hinnad. Tavainimesele jääb
kätte rohkem raha, mis annab talle võimaluse seda kas investeerida,
või selliste teenuste ja kaupade peale kulutada, mis tõstaks tema
elukvaliteeti märgatavalt. Kui tahame olla edukas ühiskond, siis
peame lõpuks ometi arvestama hakkama ka inimeste õnnetundega, sest
on selge, et õnnelik inimene on tervem. Tervem rahvas vähendab
meditsiinikulusid, tõstab inimeste eluiga, mis omakorda pikendab
täisväärtuslike tööaastate hulka inimese jaoks. Mida kauem
inimene töötab, seda enam teenib ta riigile maksuraha ning seda
säästlikumaks muutub viimased 7 aastat vähemalt pool miljardit
eurot aastas miinust tootnud pensionisüsteemi.
On
arusaadav poliitikute suhtumine: tuua riigieelarvesse tulu just nüüd
ja praegu, sest tulevik on alati tume ja tihti jääb risk, et
plaanid ei täitu nii nagu soovitakse. Reaalajas kogutav maksutulu on
poliitikute jaoks nagu kindlustus. Tegelikkus on aga selline, et
sellised lühiajalised kasumid takistavad arengut suuremaks eduks.
Samuti
on harjutud põhimõttega, et edu kasvatamiseks on vaja midagi väga
keerulist ja uuenduslikku välja mõelda. Tegelikkus on näidanud
seda, et areng ja edu tulevad tihtipeale väga lihtsate mudelite ja
vanade lahenduste juurutamisega. Igas ajahetkes tanklas 1 eurot
liiter maksev kütusehind olekski selline lihtne lahendus, mis tõukab
ahelreaktsioonina arengusse kõik majanduse ja ühiskonna aspektid.
Kui
me tahame arengut ja edu, siis peame jõudma lõpuks ometi
arusaamisele, et sõidukite kütuse hind on üks väga oluline osa
majanduskasvu mootorist – see on energia, mis panebki selle mootor
tööle.
Kui sa soovid mind või kedagi teist aidata, siis saad seda teha järgmiselt:
Konto Swedbankis: EE502200221070402721
Konto omanik: MTÜ Teehead
Selgitusse kirjutada: annetus
Päikest, armastust ja edu soovides,
Toomas Reisalu
reisalu@hotmail.com
58 316 876
