On
avalik saladus, et olen Eestis ainus, kes on ametlikult eutanaasiat
soovinud ja taotlenud, kuid õnneks mulle seda ei võimaldatud ning
praegu olen selle üle üliõnnelik.
2007.
aasta jaanipäeval rünnati mind sõpra kaitstes noaga, mind torgiti
paarkümmend korda, minu süda jäi verekaotusest seisma 30
sekundiks, kuid õnneks päästsid mind tasemel Jõgeva haigla
arstid. Ühele anonüümsele meditsiinitöötajale pean eriti suured
tänud avaldama: temalt sain ma verd, mida verekeskuses tol hetkel
polnud. Kuna minu veregrupp on O-reesus negatiivne, siis on see
niisamagi haruldane.
Sellest
2007. aasta kogemusest võin teile nii palju öelda, et surma hetk on
fantastiline, see on metsikult sõnul seletamatu ekstaas, võiks
öelda, et miljon orgasmi ühes hetkes, mida pole võimalik sõnadega
seletada. Aga see tuleneb sellest, et inimese peaaju hakkab tootma
hallutsinogeene, kui inimene tunneb valu, surma või midagi muud
organismile ohtlikku. Ikka selleks, et valu oleks talutav – see on
organismi enesekaitserefleks.
Kui te küsite, kas ma nägin tunneleid või näiteks seda, kuidas ma haiglapalatis tõusin lae alla ja vaatasin oma elustamist pealt, siis ütlen, et ei mäleta. Ainus, mida mäletan, on see, et kui kuulsin arsti ütlemas, et minu vererõhk on juba 30 peal, siis tundsin ängi, paanikat, valu ja seda imelikku tunnet, kui sa tead, et ei suuda hingata. Kõik on ju hinge viimse piirini kinni hoidnud ja teavad, kui vastik tunne see on ... kuid siis tundsin, kuidas ma valgusin nagu laiali, osakesteks ja hinge puges ülim rahu ning minu pilt vajus tasku.
Kuid
surm ... selle kohta ma ei oska midagi täpset öelda, aga oskan nüüd
aimata.
Minu
teooria surmast ühtib paljuski indiaanlaste arusaamaga – kui
sureme, siis laskume igavesse unne. See on midagi sarnast unenäoga,
mida igal öösel näeme.
Aga
see unenägu, mida me surnuna näeme, on midagi muud ... kui inimene
sureb, siis ta laskub nagu mulli, ta jääb nagu lõksu ühte
kindlasse maailma. Ja see maailm, kus inimene surnuna lõksus on,
ongi tegelikult see sama elu, mida ta elavana elas. Kui inimene
sureb, siis võtab ta kaasa kõik emotsioonid, mida ta elu jooksul
tundis, kõik situatsioonid, mis ta elu jooksul läbi elas, ja kõik
inimesed ja nendega seotud kogemused, mis ta elu jooksul kokku kogus.
Siit
tulebki lõpuks tõsiasi, milleni tahan jõuda – kui inimene pole
oma eluga rahul, soovib enesetappu ja lõpuks teebki seda, lootuses
pääseda sellest muserdavast elust ja maailmast, siis ta eksib ...
Enesetapp
ei too kergendust!
Sest
vaadake, kui te pole oma eluga rahul just sellisena nagu te olete
teda elanud, siis pole te ammugi rahul oma surmaga, sest surres
võtate te ju terve oma elatud elu kaasa ja hakkate seda
igavikuliselt läbi elama – nii algusest lõpuni ja lõpmatuseni,
kogu aeg seda korrates. Te kogete surnuna kõike seda, mida
elavanagi, ainult selle vahega, et see kogemus jätkub igavikuliselt.
Siit siis ka minu teooria järgi see põrgutuli, millest Piibel
räägib! Kui juba elada nii, et sa pole oma eluga rahul ja tunned
sellest piina, siis piinledki ka surnuna, ja teed seda igavikuliselt.
Kes
tahaks sellises igavikulises põrgupiinas elada? Mina küll ei soovi
... ja vaevalt keegi teinegi midagi sellist tahab.
Sellepärast
ongi mul teile kõigile soovitus: elage oma elu just nii, et kui te
õhtul lähete magama, siis te ei kahetse mitte midagi, ja te ei
tunne süümepiinasid selle pärast, et jätsite midagi tegemata, või
tegite midagi liiga palju.
Igas
ajahetkes soovitan teil lähtuda teooriast, et kõik see, mis te
teete, teete lõpuks ainult iseendale. Samuti vaadake, et see elu,
mis te elate, oleks võimalikult meeldejääv, positiivne, mõnus,
nauditav ja külluslikult tasemel, sest kunagi, kui te siit ilmast
lahkute, võtate te selle kõik kaasa ja hakkate selle mõnusa elu
keskel, mis te olete elanud, kümblema igavikuliselt. Ja mida ilusam
see on olnud, seda ilusam on teie igavik.
Päikest
teie igasse päeva ... ;)!
Kui sa soovid mind või kedagi teist aidata, siis saad seda teha järgmiselt:
Konto Swedbankis: EE502200221070402721
Konto omanik: MTÜ Teehead
Selgitusse kirjutada: annetus
Päikest, armastust ja edu soovides,
Toomas Reisalu
reisalu@hotmail.com
58 316 876
