NELJAS OSA - Räägime ausalt! Surmast ...

On avalik saladus, et olen Eestis ainus, kes on ametlikult eutanaasiat soovinud ja taotlenud, kuid õnneks mulle seda ei võimaldatud ning praegu olen selle üle üliõnnelik.

2007. aasta jaanipäeval rünnati mind sõpra kaitstes noaga, mind torgiti paarkümmend korda, minu süda jäi verekaotusest seisma 30 sekundiks, kuid õnneks päästsid mind tasemel Jõgeva haigla arstid. Ühele anonüümsele meditsiinitöötajale pean eriti suured tänud avaldama: temalt sain ma verd, mida verekeskuses tol hetkel polnud. Kuna minu veregrupp on O-reesus negatiivne, siis on see niisamagi haruldane.

Sellest 2007. aasta kogemusest võin teile nii palju öelda, et surma hetk on fantastiline, see on metsikult sõnul seletamatu ekstaas, võiks öelda, et miljon orgasmi ühes hetkes, mida pole võimalik sõnadega seletada. Aga see tuleneb sellest, et inimese peaaju hakkab tootma hallutsinogeene, kui inimene tunneb valu, surma või midagi muud organismile ohtlikku. Ikka selleks, et valu oleks talutav – see on organismi enesekaitserefleks.
Kui te küsite, kas ma nägin tunneleid või näiteks seda, kuidas ma haiglapalatis tõusin lae alla ja vaatasin oma elustamist pealt, siis ütlen, et ei mäleta. Ainus, mida mäletan, on see, et kui kuulsin arsti ütlemas, et minu vererõhk on juba 30 peal, siis tundsin ängi, paanikat, valu ja seda imelikku tunnet, kui sa tead, et ei suuda hingata. Kõik on ju hinge viimse piirini kinni hoidnud ja teavad, kui vastik tunne see on ... kuid siis tundsin, kuidas ma valgusin nagu laiali, osakesteks ja hinge puges ülim rahu ning minu pilt vajus tasku.

Kuid surm ... selle kohta ma ei oska midagi täpset öelda, aga oskan nüüd aimata.

Minu teooria surmast ühtib paljuski indiaanlaste arusaamaga – kui sureme, siis laskume igavesse unne. See on midagi sarnast unenäoga, mida igal öösel näeme.

Aga see unenägu, mida me surnuna näeme, on midagi muud ... kui inimene sureb, siis ta laskub nagu mulli, ta jääb nagu lõksu ühte kindlasse maailma. Ja see maailm, kus inimene surnuna lõksus on, ongi tegelikult see sama elu, mida ta elavana elas. Kui inimene sureb, siis võtab ta kaasa kõik emotsioonid, mida ta elu jooksul tundis, kõik situatsioonid, mis ta elu jooksul läbi elas, ja kõik inimesed ja nendega seotud kogemused, mis ta elu jooksul kokku kogus.

Siit tulebki lõpuks tõsiasi, milleni tahan jõuda – kui inimene pole oma eluga rahul, soovib enesetappu ja lõpuks teebki seda, lootuses pääseda sellest muserdavast elust ja maailmast, siis ta eksib ...

Enesetapp ei too kergendust!

Sest vaadake, kui te pole oma eluga rahul just sellisena nagu te olete teda elanud, siis pole te ammugi rahul oma surmaga, sest surres võtate te ju terve oma elatud elu kaasa ja hakkate seda igavikuliselt läbi elama – nii algusest lõpuni ja lõpmatuseni, kogu aeg seda korrates. Te kogete surnuna kõike seda, mida elavanagi, ainult selle vahega, et see kogemus jätkub igavikuliselt. Siit siis ka minu teooria järgi see põrgutuli, millest Piibel räägib! Kui juba elada nii, et sa pole oma eluga rahul ja tunned sellest piina, siis piinledki ka surnuna, ja teed seda igavikuliselt.

Kes tahaks sellises igavikulises põrgupiinas elada? Mina küll ei soovi ... ja vaevalt keegi teinegi midagi sellist tahab.

Sellepärast ongi mul teile kõigile soovitus: elage oma elu just nii, et kui te õhtul lähete magama, siis te ei kahetse mitte midagi, ja te ei tunne süümepiinasid selle pärast, et jätsite midagi tegemata, või tegite midagi liiga palju.

Igas ajahetkes soovitan teil lähtuda teooriast, et kõik see, mis te teete, teete lõpuks ainult iseendale. Samuti vaadake, et see elu, mis te elate, oleks võimalikult meeldejääv, positiivne, mõnus, nauditav ja külluslikult tasemel, sest kunagi, kui te siit ilmast lahkute, võtate te selle kõik kaasa ja hakkate selle mõnusa elu keskel, mis te olete elanud, kümblema igavikuliselt. Ja mida ilusam see on olnud, seda ilusam on teie igavik.

Päikest teie igasse päeva ... ;)!

Kui sa soovid mind või kedagi teist aidata, siis saad seda teha järgmiselt:

Konto Swedbankis: EE502200221070402721

Konto omanik: MTÜ Teehead

Selgitusse kirjutada: annetus

Päikest, armastust ja edu soovides,

Toomas Reisalu

reisalu@hotmail.com

58 316 876